Stress mõjutab inimese immuunsüsteemi ning muudab me keha vastuvõtlikumaks haigustele.
Kuidas nii?
Põhjus on selles, et stressi korral toodab organism stressihormoone nagu kortisool ja
adrenaliin, mis aitavad lühiajaliselt kohaneda väljakutsetega.
Seega, lühiajaline stressmingiteks saavutusteks võib olla isegi käivitav, hea.
AGA- (nb!) - p i k a a j a l i n e s t r e s s tõstab ja jääb hoiadma stressihormoonide taset pidevalt kõrgel. - see hakkab tegema organismis palju pahandust...
Näiteks keha väsides stressihormooni kortisooli pidevalt kõrge tase võib hoopis hakata p ä r s s i m a immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist :(
Tasub mõista ja meeles pidada, et nn “immuunsus” (või immuun s ü s t e e m ) sõltub paljude
reaktsioonide k.a. hormoonide (reaktsioonikullerite) k o o s t ö ö s t, edukalt reageerivast toimimisest.
Koostööst, mille sees meie keha ja meel pärast pingutust peaksid saama lädvestuda.
Kui aga keha ja aju on pideva alarmi ning hormonaalsete alarmide üleujutuses, siis
tagajärjeks on osade käivitite (nagu näiteks glutamaat, mis seisab korraldajana
stressihormooni ja immuunreaktsioonide vahel) nö väsimine.
Reaktsiooniväsimuses aga osad hea tervise säilimiseks vajalikud
lõõgastuskäsklused ei vallandu....
Ja siis on praktiliseks tagajärjeks see, et immuunsüsteemi “sõjavägi” ( T-rakud) ei saa efektiivset
korraldust võitlusse asuda ja me haigestumegi viiruste või bakterite läbilöögis...:(
Keha võime võidelda viiruste, bakterite ja muude patogeenide, kahjulike pisilastega, kukub…
Sellisel viisil saabki stress võib põhjustada põletikke organismis.
Omaette sage hädade grupp on nn autoimmuunsushaigused.
Pidevas stressis võivad hakata keha sees käivituma kroonilised valed immuunrakkude
rünnakureaktsioonid.
See tähendab, et meile nii tähtsad kehasisesed immuunsõdalased (T-rakud)
saavad ülemäärases häires või segaduses valesti aru situatsioonist: toimuma võib hakata nö
tuli-omade-pihta.
Siis tekivadki nn autoimmuunsedsed , iseeneslikud (ilma haigustekitajata) liigägedad
immuunreaktsioonid, mis kasuliku tõrjumispõletiku asemel hoopis loovad liigseid ja kahjulikke
põletikke.
Ka nende üheks tekkepõhjuseks võib olla pikaajaline taandumatu stress...
Haiguse põhjuseks võivad olla ka kehvad vaimse või füüsilise tervise korraldused – nagu näiteks
vähene uni, ebatervislik toitumine või liigne alkoholi tarbimine. Nad õrgestavad immuunsust.
Psühholoogiline stress mõjutab esmajoones vaimset heaolu üleujutavate
pingereaktsioonidega, mis pöördub väga kiirest hormoonide kui signaalkullerite kaudu (adrenaliin,
kortisool, glutamaat jt) füüsilise keha mõjutuseks.
Depressioon ja ärevus nihestavad ajus ja kehas dopamiini talitust ning selle kaudu ka serotoniini
oma.
Sellisel ringliikluses hakkavad pikaajalises stressis kaasnema kaasnema haigused , kuna me
Immuun s ü s t e e m kogeb tervise kui dünaamilise terviku nõrgestust.
Kõige selle põhjal on äärmiselt oluline väärtustada oma vaimset tervist.
Väga tähtis selles on meie tervise korraldus targas balansis.
Psühhoteraapia tegeleb ka psühhosomaatiliste haigustega.
Kui jääd jänni oma vaimse tervise või kogutervise korralduses, tasub otsida abi.
Ja vaata enda sisse: kuidas läbid stresse sina?
