SEKSUAALNE SOORITUSÄREVUS – kui intiimsus muutub eksamiks

Paljud inimesed kogevad oma elu jooksul seksuaalset sooritusärevust.

Sellest räägitakse siiski harva (seltskonnas on see sageli nö tabu), sest teema puudutab korraga nii enesehinnangut, keha, intiimsust kui ka inimese haavatavust.

Ärevus füüsilises suhtes (või suhte eel) võib tekitada läheduse vältimise...:(

Kui see puudutab teid (või partnerit), tuntakse sellest rääkides häbi või kardetakse, et probleem tähendab midagi tõsist suhte või seksuaalse võimekuse kohta. See on sageli ohutunnet tekitav hirm ...

Tegelikkuses on seksuaalne sooritusärevus väga levinud, mingitel hetkel kogeb seda enamus paare ning enamasti on see mõistetav ja professionaalses teraapias ravitav nähtus.

Uuringute järgi kogeb seda mingil eluetapil märkimisväärne osa nii meestest kui naistest.

Mis on seksuaalne sooritusärevus?

Seksuaalne sooritusärevus tähendab olukorda, kus inimese tähelepanu liigub intiimses olukorras partnerilt, naudingult ja kontaktist eemale ning keskendub hoopis küsimusele: „Kas ma saan hakkama?“, "Kas ma olen piisav?" jne.

Kus need hirmud hakkavad pidurdama vahekorra ilu ja rõõmu...

Mõtted võivad olla näiteks sellised:

• Kas ma olen piisavalt hea armastaja?

  
  

• Kas partner on minuga rahul?

  
  

• Kas ma suudan erektsiooni säilitada?

  
  

• Kas ma jõuan orgasmini?

  
  

• Kas ma võtan liiga kaua aega?

  
  

• Kas ma näen piisavalt hea välja?

  Jne.

Mida rohkem inimene ennast siis intiimsuses jälgib ja hindab, seda vähem jääb ruumi loomulikule erutusele ja partneriga kohalolule.

Tekib vägagi ebameeldiv paradoks: mida rohkem püüame seksis "hästi" hakkama saada, seda keerulisemaks see vahekorras võib muutuda :(

Kuidas ärevus mõjutab keha?

Seksuaalne erutus, seksi suundumise rõõm ja ülendus, vajavad turvatunnet, lõdvestust ja avatust.:)

Ärevus aktiveerib aga hoopis organismi stressireaktsiooni - tekitab pidurite valangu :(

Sellisel juhul keha hakkab hoopis valmistuma justkui suure ohuga võitlemiseks:

• südame löögisagedus tõuseb,

• lihased pingestuvad,

• tähelepanu muutub valvsaks,

• stressihormoonide tase suureneb.

Niisuguses seisundis võib seksuaalne erutus (vastupidi ootustel) hoopis väheneda või katkeda.

Sest me oleme seksuaalses füsioloogias väga tundlikud mehhanismid - nii mehed kui naised...

Meestel võib see väljenduda erektsiooniraskustes või enneaegses seemnepurskes.

Naistel võib väheneda erutus, vahekorraks vajalik meeldivast erutusest tekkiv loomulik tupe niiskus või ka võime orgasmini jõuda.

Nõiaring, mis hoiab probleemi üleval

Sageli ei ole probleemiks üks ebaõnnestunud kogemus, vaid sellest tekkinud või sellele järgnev hirm:(

Näiteks võib mees kogeda ühel õhtul erektsiooniprobleemi väsimuse või stressi tõttu.

Järgmisel korra eel aga hakkab juuri ajama mõte:

„Mis siis, kui see juhtub uuesti?“...

Tähelepanu liigub sellisel partnerilt ja enda rüümult, naudingult hoopis enese jälgimisele...

Sellises reaktsioonis aga ärevus hoopis suureneb ning - probleem (kuigi "ma nii väga ei taha seda!") kordubki.

Just nii kipub tekkima (või tekibki) nn. nõiaring, kus paljalt hirm ebaõnnestumise ees hakkab ise probleemi alal hoidma, seda juurde tooyma...:(.

Sarnane protsess võib toimuda ka naistel, kui tekib hirm, et erutus ei teki piisavalt kiiresti, partner teeb mõne sobimatu märkuse orgasm ei saabu või kui partner pettub...

Millest seksuaalne sooritusärevus tekib?

Põhjused võivad olla väga erinevad.

Üks neist on:

Perfektsionism.

Inimene usub, et seks peab alati õnnestuma. Väiksemgi kõrvalekalle tundub läbikukkumisena.

Madal enesehinnang

Oma keha, välimuse või seksuaalse atraktiivsuse pärast muretsemine võib muuta lõõgastumise keeruliseks.

Varasemad negatiivsed kogemused

Üks ebameeldiv kogemus võib jätta tugeva jälje ja luua ootuse, et sama kordub.

Suhteprobleemid

Lahendamata konfliktid, usalduskriisid või emotsionaalne kaugus mõjutavad sageli ka seksuaalsuhet.

Pornograafiast mõjutatud ootused

Mõned inimesed võrdlevad ennast ebarealistlike standarditega ning hakkavad uskuma, et nad ei vasta sellele, milline „hea seks“ peaks välja nägema.

Süsteemne vaade: probleem ei asu ainult ühes inimeses

Professionaalses paariteraapias (eriti süsteemses teraapias) vaatame seksuaalset sooritusärevust sageli mitte üksikisiku probleemina, vaid suhte (k.a. teie kujunemisaja, ka lapsepõlvesuhete) dünaamikana.

Kui turvaliselt te nii täiskasvanud suhetes kui enda lapsepõlve kujunemisaastail olete saanud tunda?

Kui nendes suhetes olete pidanud ennast tundma tugevalt pidudatuna või mitte väärtustatuna, kui see on tekitanud teis tugevat negatiivset minapilti, on ilmselt moodutunud mingid väga pidurduvad sisemised draiverid - need kipuvad elama hakkama teis headest kavatsustest sõltumatut elu :(

Mõnikord tekib surve näiteks siis, kui:

• partnerid ei räägi oma vajadustest,

  
  

• kardetakse teineteisele pettumust valmistada,

  
  

• rohke, jõuline seks on muutunud ka suhte kvaliteedi mõõdupuuks,

  
  

• seksi kasutatakse eraldiseisvalt läheduse kinnitamiseks.

Sellisel juhul ei ole küsimus ainult erektsioonis, orgasmis või seksuaalses tehnikas.

Küsimus võib olla hoopis turvatundes, hapras haavatavuses ja emotsionaalses kontaktis...

Sageli hakkab seksuaalne ärevus vähenema siis, kui partnerid õpivad teineteisega avatumalt suhtlema ning loobuvad pidevast enda või teise hindamisest...

Kuidas seksuaalsest sooritusärevusest üle saada?

1. Püüa vähendada keskendumist "tulemusele"

Mida rohkem keskenduda küsimusele „Kas mul tuleb see hästi välja?“, seda vähem jääb ruumi kogemusele endale.,,,ja tõuseb hoopis pidurdav ärevus :(

Kindlasti on kasulik õppida suunama vahetut tähelepanu:

• puudutustele,

• hingamisele,

• kehalistele aistingutele,

• emotsionaalsele kontaktile.

2. Räägi partneriga

Paljud inimesed avastavad rääkima hakates üllatusega, et partner ei ootagi neilt täiuslikkust:)

Avatud vestlus vähendab survet ning suurendab turvatunnet suhtes.

Uuringud näitavad, et avatud ja hooliv kommunikatsioon on üks olulisemaid seksuaalset rahulolu toetavaid tegureid:)

3. Õpi märkama enda (ja partneri) ärevust tekitavaid mõtteid

Sageli kõlavad inimese peas automaatsed uskumused:

• „Ma pean alati valmis olema.“

• „Kui mul ei teki erektsiooni, olen läbikukkunud.“

• „Kui ma ei saa orgasmi, olen partnerile pettumus.“

Teraapias uuritakse nende mõtete päritolu ja realistlikkust.

4. Tegele stressiga laiemalt

Uni, töökoormus, läbipõlemine ja üldine ärevus mõjutavad otseselt ka seksuaalsust. Regulaarne liikumine, teadvelolekuharjutused ja stressi vähendamine võivad parandada nii seksuaalset enesekindlust kui ka seksuaalset funktsioneerimist.

Millal pöörduda teraapiasse?

Abi tasub otsida siis, kui:

• probleem kordub pikema aja jooksul,

• seksuaalsus hakkab mõjutama enesehinnangut,

• intiimsust hakatakse vältima,

• suhtes tekivad pinged või konfliktid,

• ärevus laieneb ka teistesse eluvaldkondadesse.

  
  

Psühhoteraapia, seksuaalnõustamine, paariteraapia ning teadvelolekul põhinevad lähenemised on osutunud seksuaalse sooritusärevuse puhul tõhusaks. Eriti häid tulemusi on näidanud kognitiiv-käitumuslikud ja teadvelolekupõhised meetodid.

Ärevushäired (nagu ka seksuaalärevus) on ravitavad. Me kõik väärime õnnelikku suhet :)

Kokkuvõte

Seksuaalne sooritusärevus ei tähenda, et inimesega oleks midagi valesti. Enamasti on see märk sellest, et intiimsesse olukorda on tekkinud liiga palju survet, hirmu või enese jälgimist.

Kui seks muutub eksamiks, kaob sageli rõõm, spontaansus ja lähedus. Kui aga õppida loobuma pidevast hindamisest ning taastada kontakt iseenda ja partneriga, saab seksuaalsusest taas koht, kus kogeda lähedust, naudingut ja turvalisust.

Abi otsimine ei ole märk nõrkusest. Vastupidi – see on samm suurema enesemõistmise, läheduse ja rahuldustpakkuvama suhte suunas.