On imelik mõelda, et just koroonaepideemia tekitas suure muutuse vaimse tervise tähtsustamises: oli vaja sattuda ülemaailmses pandeemias sunniviisilisse suhtlemise ja
liikumise isolatsiooni, et tajuda vaimse tervise mõju tööalasele sooritusele ning suhetele. Et käitumise, mõtlemise, tunnetuse läbivaatuses ja muutumisvõimaluste avastamises võiks
pöörduja kogeda hoopis vabamaid võimalusi. Nii sai häbi psühholoogi või psühhiaatri poole pöördumise ees taanduda.
Isegi juhid töökohtadel hakkasid mõistma vaimse tervise väärtust: sellest sõltus ju ka tööviljakus. Tasub mõista, et ükski kriis ei stardi kunagi ainukesest hetkest või juhuslikust sõnast: üldsiselt on selle all ikka rahulolematus. Mingite sobimatuste või kriimustuste kogunemine – nagu liivaterad kingas.
Kui me neid algushetki ei näe või kõrvale paneme, siis marrastus, valu ja pinge ainult süvenevad – plahvatuse, võõrandumise ja katkemiseni.
Psühhoteraapia stigmad võivad varieeruda, kuid mõned sagedasemad on:
Nõrkuse märk: Paljud arvavad, et teraapias käimine näitab nõrkust või, et inimene ei suuda oma probleemidega ise hakkama saada. (eriti kardavad seda mehed)
Mugavustsoonist väljumine: Teraapia võib tunduda hirmutavana, kuna see nõuab sageli ebamugavate tunnete ja olukordadega silmitsi seismist. Sest siiani on ju hakkama saadud,"kas ma siis olen tossike?" jt teised sarnased küsimused...
Siltimine: Inimesed võivad kartma hakata, et teraapiasse minek paneb nad "haigete" või "vaimselt ebastabiilsete"... kategooriasse.Et psühhoterapeut, nagu psühhiaatergi, on "hulluarst" jms - väga vananenud strereotüübid
Teraapia tõhususe kahtlemine: Paljud usuvad, et teraapia ei toimi või et see on vaid ajaraiskamine. Et "mul üks tuttav käis ja näe ikka ei muutunud?" Teraapia vajjab alati mingit aega ning tulemused ei tule ka paugupealt...
Raha ja aeg: Teraapia võib olla kallis ja aeganõudev, mis tekitab täiendavaid takistusi. Tõsi, teraapia on vastutusrikas ja töömahukas protsess ja ta maksab - nagu ka auto või maja remont või iluprotseduur, aga vajadusel neile ju kulutame?
Sotsiaalne stigma: Inimesed võivad muretseda, et teised mõistavad neid hukka, kui nad räägivad oma teraapia kogemustest. Õnneks on see takistus hakanud hajuma.
Need stigmad võivad takistada inimesi otsimast vajalikku abi, mistõttu on oluline nende teemade avamine ja arutamine.
Stigma (häbimärgistuse, häbi tunne) saab asenda emotsionaalse väärtustamisega. Väärtustus saab algatada uut kasvamise protsessi. Valust, kahtlusest ja häbist saab alata mingi uue ehitamise protsess. Uus Sina, kelle mõistmine ja vaade avarduvad, kes omandab uue jõu. Jõudu sulle avastamisel!
