KUIDAS LAPSEPÕLV MÕJUTAB TÄISKASVANUEA SUHTEID
- 4 days ago
- 4 min read
Paljud inimesed märkavad oma suhetes korduvaid mustreid: samad konfliktid, sarnased partnerid või tuttav emotsionaalne dünaamika.

Sageli tekib küsimus, miks suhted kipuvad kujunema just sellisel viisil.
Psühholoogia ja pereteraapia vaatenurgast on üks oluline vastus seotud lapsepõlve kogemustega.
Lapsepõlves kujunevad meie esimesed arusaamad läheduse, turvatunde ja konfliktide kohta.
Need kogemused loovad aluse sellele, kuidas me hiljem täiskasvanuna partneriga suhestume.
Kuigi inimesed ei ole oma lapsepõlve kogemuste „vangid“, mõjutavad varased suhted sageli seda, milliseid partnereid me valime, kuidas me konfliktides käitume ja kui turvaliselt me suhetes end tunneme.
Esimesed kogetud suhtemudelid kujunevad peres
Lapse jaoks on perekond esimene koht, kus ta kogedes õpib, mida tähendab suhe.
Kui vanemad pingetes kaklevad, õpib laps: "nii suured inimesed teevad, nii suhe käibki" - normaliseerib selle eeskuju mõjul.
Kui vanemad väldivad tundeid, neid ei näita ega neist räägi, sulguvad - normaliseerib, omandab eeskuju.
Kui vanemad kanaliseerivad elu või suhte pinge kõrvalhüpetesse, partnerite väljaspool suhet - sisestub lapsesse lubatavusena eeskuju selle "normaalsusest".
Sama ka sõltuvuste (k.a. töösõltuvus), ebastabiilsuse, autoritaarsuse jt baasmõjuritega.
Vanemate ja lapse vaheline suhtlus annab lapsele kogemuse sellest, kas maailm on turvaline ja kas lähedus on võimalik.
Et kuidas ellu jääda, luua suhteid, kuidas (millisel viisil) luua lähedust - seda õpib laps eeskätt perest.
Kui laps kasvades kogeb, et:
tema vajadusi märgatakse
tundeid võetakse tõsiselt
konfliktid lahendatakse rahulikult
siis kujuneb temas turvaline arusaam suhetest.
Sellise kogemusega inimesed suudavad täiskasvanuna tavaliselt kergemini usaldada ja luua ise lähedust.
Kui aga lapsepõlves on palju:
emotsionaalset distantseeritust
sagedasi konflikte
ebastabiilsust või ettearvamatust
liigset kriitikat
võib see mõjutada seda, kuidas inimene hiljem partneriga suhestub:(
Kiindumussuhe ja turvatunne
Üks olulisemaid mõisteid, mis selgitab lapsepõlve mõju suhetele, on kiindumussuhe.
Kiindumussuhe sisaldab kogemuslikke viise, kuidas laps kogeb lähedust ja turvatunnet oma esmase hooldajaga (kõigepealt emaga).
Psühholoogias on tähtsaimad neli peamist kiindumusmustrit:
Turvaline kiindumustüüp
Inimene tunneb suhetes end üldiselt turvaliselt, suudab väljendada tundeid ja usaldada partnerit.
Ärev kiindumustüüp
Inimene kardab sageli hülgamist ning võib suhetes otsida palju kinnitust.
Vältiv kiindumustüüp
Inimene võib tunda, et liiga suur lähedus on ebamugav ning hoiab partneriga emotsionaalset distantsi.
Kaootiline (desorganiseeritud) kiindumustüüp
Suhetes võivad esineda vastuolulised reaktsioonid – korraga soov läheduse järele ja hirm selle ees.
Need mustrid ei määra inimese ametialast või ühiskondlikku elu, ent tavaliselt mõjutavad seda, millisel viisil ta tulevase partneriga suhestub.
Partnerivalik ei ole juhuslik
Sageli tundub, et armumine on juhuslik.
Tegelikult mõjutavad püsiva partneri valikut sageli varased kogemused ja alateadlikud ootused.
Inimesed võivad tunda tõmmet partnerite vastu, kes tekitavad sarnase emotsionaalse kogemuse nagu lapsepõlves.
(Kui tüdriku isa oli tema jaoks lähedane, turvaline, soe, hakkab hakkab täiskasvanuna tema alateadvus otsima sarnast läheduskuju.
Kui poisi ema oli autoritaarne, emotsionaalselt eemalolev - võib ta pettumuse tõttu otsida nimelt vastupidist, ent tahab, et naine võtab peres vastutuse. Mõju võib olla erikujuline.)
Seda nimetatakse psühholoogias tuttava emotsionaalse mustri otsimiseks.
Näiteks võib inimene:
valida partnereid, kes on emotsionaalselt distantseeritud
sattuda suhetesse, kus tuleb pidevalt palju pingutada
või otsida partnereid, kes vajavad palju hoolitsemist
Kuigi sellised suhted võivad olla keerulised, tunduvad need alateadlikult sageli tuttavad, lähedased.
Kuidas lapsepõlv mõjutab konfliktide lahendamist
Lapsepõlves õpitakse kindlasti ka seda, k u i d a s konflikte lahendada.
Kui peres välditi konflikte või need muutusid kiiresti väga emotsionaalseks, mõjutab see täiskasvanu
suhtlemisviisi - seni, kuni ta seda ei teadvusta ja siis teadlikult muuta ei taha.
Nii näiteks võibki inimene konfliktis:
tõmbuda emotsionaalselt tagasi
muutuda kiiresti kaitsvaks
püüda iga hinna eest konflikti vältida
reageerida ägedalt (sõjakalt) kriitikale
Need reaktsioonid ei pruugi olla teadlikud – sageli on need lapseeast õpitud viisid, kuidas pingelistes olukordades toime tulla.
Nagu lasteraamatus: kutsikas nägi lapsepõlves, kuidas suured koerad käituvad ja omandas selle "efektiivse" viisi, hakkas seda kasutama - seni, kuni ei taipa ega suuda seda ümber õppida.
Peremustrid ja põlvkondade mõju
Pereteraapia vaatenurgast räägitakse sageli ka peremustritest, mis võivad kanduda põlvkondade vahel edasi.
See tähendab, et teatud suhtlemisviisid või rollid võivad korduda mitmes põlvkonnas.
Näiteks võivad nii peres korduda:
väga konfliktne suhtlemisviis
emotsionaalse läheduse vältimine
rollid, kus üks partner hoolitseb ja teine distantseerub
Veelkord, need mustrid ei ole tavaliselt teadlikud, kuid võivad mõjutada seda, kuidas inimesed oma suhteid kujundavad.
Mida korduvam ja läbivam oli lapsepõlve kogemus, mõju - seda suurem on korduse tõenäosus.
Kas lapsepõlve mõju saab transformeerida, muuta?
Lühivastus - jah:)
Kuigi lapsepõlve kogemused võivad suhete kujunemist mõjutada, ei tähenda see, et need määraksid kogu inimese elu.
(Käitumist töö juures ei pruugi see täpselt kujundada - sest ka kunagise lapse isa ja ema käitusid töö juures "viisakalt", olid "nii toredad inimesed". Ent kodus võis lugu olla hoopis teine.
Nb! Kogu nõuka emotsionaalne kultuur oli läbivalt lõhestatud, traumeeritud (vähemalt ühiskondliku allaneelamise kaudu), mis mõjutas ka toonaste laste emotsionaalset kujunemist.
Tunnete väljendamine selles põlvkonnas oli ohtlik.
sageli omandasid sama ka selle põlvkonna vanemate lapsed.)
Suhtemustrid saavad võimaluse muutuda, kui inimene hakkab neid märkama ja mõistma.
Sageli aitab muutusele kaasa:
teadlikkus oma reaktsioonidest
parem arusaam lapsepõlve kogemustest
uute suhtlemisviiside õppimine
turvaliste suhete kogemus
Kui partnerid õpivad nägema, millised mustrid nende suhtes korduvad ning nende suhe neile on tähtis, on neil võimalik leida uusi viise läheduse ja turvatunde loomiseks.
Kiireim viis mustrite muumiseks on läbida paari- või pereteraapia.
Kuidas paariteraapia võib aidata?
Paariteraapias ja pereteraapias uuritakse pingedünaamikate kõrval kindlasti ka seda, kuidas varased kogemused võisid mõjutada praeguste reaktsioonide, ka mõtlemise viise.
Teraapia aitab partneritel täpsemalt näha ja mõista, millised mustrid (reaktsioonid-vastureaktsioonid,
käitumised, mõtteviisid jne) nende suhtes korduvad ning kuidas need on kujunenud.
Selline uus (või täiendav) arusaam võib aidata:
vähendada süüdistamist
mõista partneri reaktsioone
luua turvalisemat suhtlemist
katkestada korduvaid konfliktimustreid
Ja veel, mis on on oluline: paarid võivad avastavad teraapias, et nende probleemid ei ole ainult ühe inimese "süü" ja omadus, vaid osa laiemast päritoluperede suhtedünaamikast, mida siiski on võimalik muuta.
Kus appi tuleb spetsialist, paari- või pereterapeut.
Kus teraapias õpitakse uusi nii vajaduste kui tunnete väljenduseks, toimivate piiride rakenduseks ning läheduse loomiseks.
See on sisukas, suuremat õnne loov teekond:)

Kokkuvõte
Lapsepõlve kogemused mõjutavad sageli seda, kuidas me täiskasvanuna suhetes käitume.
Varased suhted kujundavad meie arusaama turvatundest, läheduse võimalikkusest ja konfliktide lahendamisest.
Need kogemused võivad mõjutada nii partnerivalikut kui ka suhtlemisviisi.
Kui inimene märkab, et samad suhtemustrid korduvad või et suhetes tekivad pidevalt sarnased konfliktid, võib olla kasulik paari-või pereteraapias uurida tekkinud mustrite tausta.
Seniste mustrite mõistmine aitab luua teadlikumaid ja turvalisemaid suhteid.
Professionaalne spetsialisti abi, eeskätt paariteraapia või pereteraapia, saab aidata mõista seniste suhete dünaamikat ning leida uusi viise läheduse ja vastastikuse mõistmise loomiseks.
Motivatsioon on meie enda kätes :)


