"MIKS MA VALIN ALATI SAMA TÜÜPI PARTNERI?"

22 hours ago
4 min read

Paljud inimesed märkavad mingil hetkel oma elus kordumist suhetes: suhtemustrid justkui korduvad, isegi kui partnerid on erinevad.

Võib tunduda, et tegemist on juhusega?

Või lihtsalt ebaõnnega?

Kuid aja jooksul hakkab tekkima küsimus: miks satun ma ikka ja jälle samasugusesse suhtesse või valin eelmisele inimesele käitumiselt sarnase partneri?

Psühholoogias ja teraapiates käsitletakse selliseid kogemusi sageli suhtemustrite kaudu.

Miks see kordumine siis toimub?

Meie partnerivalikut ja käitumist suhetes mõjutavad mitmed baasilised tegurid – varasemad kogemused, päritolupere suhted ja nende mõju, meie emotsionaalsed vajadused ning eriti - viis, kuidas oleme õppinud läheduse ja konfliktidega toime tulema.

Need viisid kombodena (moodustades mustreid) - see, kuidas me ise käitume või kelle poole üldse tõmbume - ei pruugi olla teadvustatud.

Nad on alateadlikud.

Kindlasti ei ole need juhuslikud ja kindlasti pole need ka mitte muutumatud.

Sageli on võimalik mustreid teraapias mõista täpsemalt avastada ning täiendava nägemise abil ka teadlikumalt muuta.

Peamised põhjused, miks partneri omaduste valik võib korduda

Mitmed psühholoogilised tegurid võivad mõjutada seda, miks inimene valib korduvalt sarnase partneri.

Neist tähtsaimad meie sisemiste tõmbe- või turvalisuse psüühiliste põimingute moodustumisel on:

• päritolupere suhtemustrid

• varased kiindumussuhted

• kogemuslik tuttavuse ja turvalisuse tunne

• lahendamata varasemad kogemused

• harjumuspõhised emotsionaalsed reaktsioonid

Need tegurid ei toimi tavaliselt eraldi, vaid mõjutavad üksteist ning kujundavad aja jooksul meie suhtemustreid. Kujundlikult väljendudes: nad kujundavad meie tõmbumise ja reaktiivsuse justkui "DNA".

Meie täisksvanud ellu kaasavõetud ootuste, turvalisuse, mõtlemise, reageerimise, pingete lahendamise oskuste, lapsepõlve meemide, väärtuste, emotsionaalse intelligentsi jne kombo.

Päritolupere mõju suhetele

Paljud suhtemustrid (sealhulgas nn kiindumussuhte baasmuster) kujunevad juba lapsepõlves.

Laps jälgib ja kogeb, kuidas vanemad või teised olulised täiskasvanud omavahel suhtlevad.

Sellest kujunevad sageli esimesed tajud ja kogemused sellest, milline on üks lähedussuhe ja kuidas inimesed üksteisega käituvad.

Näiteks laps õpib kogemuslikult ( väikelapseeas esialgu veel nö. "aru" saamata):

kuidas väljendatakse lähedust või hoolivust
kas ja kuidas on turvaline suhelda (kinniselt või avatult jne), luua lähedast kontakti
kuidas lahendatakse konflikte
ja kuidas seda teha jne)kas emotsioonidest rääkimine on oodatud (kas seda teha, kas seda luuakse meeldivana, kas ja kuidas läheduse loomine läheduses on normaalne jne)
kas suhetes on rohkem lähedust või distantseerumist: millele toetudes suhe üldse töötab (kas lähedussuhe üldse töötab) jne

Hiljem täiskasvanuna hakkavad need varased kogemused nähtamatult mõjutama seda, millised suhted tunduvad meile tuttavad, turvalised ja "loomulikud".

Milliste teatud inimeste poole tõmbume või neist tõukume

Mõnikord võib inimene märgata, et tema partneril on omadusi, mis meenutavad mõnda varasemat olulist inimest – näiteks vanemat või varasemat partnerit.

Ja miks tuttav tundub tuttav turvaline?

Sest inimesed kalduvad sageli eelistama olukordi, mis on mingil määral tuttavad.

See kehtib ka suhete kohta.

Isegi kui varasemad suhted ei olnud alati rahuldavad, võib nende dünaamika tunduda alateadlikult tuttav ja seetõttu turvaline.

(Näide: ükski naine ei tõmbu otse alkohooliku poole.

Paraku just alko sõltuvuses mehed on seesmiselt osalt tundlikud, ka emotsionaalsed, on nö. haavatavad - asjad mis paljusid naisi tundeliselt kütkestavad - nad tõmbuvad pigem nende joonte poole... Sellistel naistele niisugune - ilmselt algselt nö mõradega mees - on turvaline naise lapsepõlve tundelise (ehkki sõltuvuses) isakuju kaudu - see on draiver.

Alko sõltuvus(või kalduvus sinna kukkuda) on esialgu mehe mingil põhjusel hapras isiksuses varjul...)

Uued ja teistsugused suhted võivad seega tunduda ebakindlamad, sest nende toimimine pole veel selge.

See võib viia olukorrani, kus inimene valib korduvalt partneri, kellega kujuneb sarnane suhtedünaamika.

Paljus määravad nn kiindumussuhted ja varasem (ka lapsepõlvest) läheduse kogemus.

Psühholoogias räägime sageli kiindumusstiilidest, mis kujunevad varastes suhetes baas-hooldajatega.

Need mõjutavad seda, kuidas inimene kogeb lähedust, sõltuvust ja turvalisust.

Näiteks võib inimene kiindumusstiilide baasil:

otsida väga tugevat lähedust, pidevat kinnitust sellele
karta paaniliselt emotsionaalset sõltuvust
tõmbuda konfliktide korral endasse, kippudes alla andma
reageerida tundlikult hülgamise võimalusele jne.

Sellised reaktsioonid võivad mõjutada nii partnerivalikut kui ka seda, kuidas inimene suhtes üldiselt, aga eriti pingetes käituma hakkab.

Lahendamata varasemad kogemused

Mõnikord võivad korduvad partnerivalikud olla seotud ka lahendamata emotsionaalsete kogemustega eelmistest suhetest.

Näiteks inimene võib alateadlikult püüda lahendada varasemat (emotsionaalset lahendamata) kogemust uues suhtes.

Näiteks võib ta siis loota, et seekordne suhe kujuneb teistsuguseks kui eelmine. Kui aga käitumismustrid jäävad samaks, võivad ka tulemused sarnaneda.

Selline kordumine ei tähenda, et inimene teeks teadlikult „valesid valikuid”.

Sageli toimivad need protsessid väga automaatselt ja alateadlikult.

Korduvad suhted kui võimalus mustreid märgata (ning siis ka muuta)

Kuigi korduvad suhtemustrid võivad olla frustreerivad või valusad, võivad need olla ka oluline võimalus enesemõistmiseks.

Kui inimene hakkab märkama, millised olukorrad või reaktsioonid suhtes korduvad, võib ta paremini mõista enda ootusi, hirme ja vajadusi.

Näiteks võib olla kasulik küsida endalt:

millised omadused minu partnerites sageli korduvad?
millised konfliktid suhtes kipuvad korduma?
kuidas ma tavaliselt reageerin pingelistes olukordades?
millised vajadused või hirmud võivad minu reaktsioone mõjutada?

Sellised küsimused võivad teraapias aidata näha mustreid, mida varem ei olnud lihtne märgata.

Kas suhtemustreid on võimalik muuta?

Kuigi suhtemustrid võivad olla sügavalt juurdunud, ei ole need tavaliselt muutumatud.

Et hakata mustreid muutma, on esimene samm teadlikkus – mustrite märkama hakkamine ja mõistmine.

Kui inimene hakkab mõistma, kuidas tema varasemad kogemused ja reaktsioonid suhetes toimivad, võib ta õppida ka teistsuguseid viise suhtlemiseks ja konfliktide lahendamiseks.

Selline muutus ei toimu tavaliselt kiiresti, kuid teadlikkus võib aidata teha teistsuguseid valikuid ja kujundada tasapisi uusi suhtemustreid.

Teraapia on koht ja protsess, kuidas suhtemustreid paremini mõista.

Professionaalne terapeut aitab selles.

Korduvad suhtemustrid on teema, mida käsitletakse sageli nii individuaalses teraapias kui ka paariteraapias.

Teraapias on võimalik turvalises ja konfidentsiaalses keskkonnas uurida, kuidas varasemad kogemused, ootused ja emotsionaalsed reaktsioonid mõjutavad praegusi suhteid.

Spetsialisti abiga.

Sageli aitab teraapia:

üldse märgata korduvaid mustreid
mõistma nende kujunemist
leida uusi viise suhetes reageerimiseks, neid õppida
kujundada teadlikumaid suhtevalikuid

Selline töö võib aidata inimesel luua ännelikke ja stabiilsemaid suhteid.

Kui märkate oma suhetes korduvaid mustreid

Kui tunnete, et teie suhted kipuvad korduma sarnasel viisil või partnerivalik tekitab küsimusi, võib olla kasulik neid mustreid sammhaaval uurida.

Just selliste teemadega tegeletakse psühhoteraapias ja paariteraapias, kus on võimalik nägema hakata ja mõistma oma sügavamaid suhtemustreid ning otsida viise nende muutmiseks.