KAALULANGETAMISE PSÜHHOLOOGILINE TUGI

Kaalulangetamise psühholoogiline tugi ja metoodika

Emotsionaalne söömine on sageli reaktsioon stressile

Paljud inimesed proovivad kaalust alla võtta dieetide ja treeninguga, kuid tulemused ei püsi.

Sageli ei ole probleem teadmistes toitumise kohta, vaid söömiskäitumise psühholoogilistes mustrites.

Stress, emotsioonid, harjumused ja suhete dünaamika võivad mõjutada seda, millal ja kui palju me sööme.

Uuringud näitavad, et pikaajaline kaalulangus sõltub suurel määral käitumuslikest ja emotsionaalsetest teguritest.

Seetõttu kasutatakse kaasaegsetes kaalulangetamise programmides üha enam psühholoogilist nõustamist ja psühhoteraapia meetodeid.

Kasutades sühholoogilist tuge võimaldab see meil mõista:

• miks üldse tekib emotsionaalne söömine?

  
  

• millised olukorrad käivitavad ülesöömise?

  
  

• kuidas kujunevad söömis- ja stressireaktsioonide harjumused?

• 
  
  
  

Teraapias terapeudi abil saame õppida neid mustreid märkama ning siis muutma viisil, mis toetab püsivat ja realistlikku kaalulangust.

Miks on kaalulangetamisel psühholoogiline osa nii oluline

Paljud kaalulangetamise raskused ei ole seotud teadmiste puudumisega, vaid käitumise automaatsete mustritega.

Näiteks võib söömine muutuda viisiks stressi, ärevuse või väsimuse leevendamiseks.

Kuidas nii?

Sest pinges läheb ka aju ülepingesse, söömine aga on naudinguline tegevus ning ühtlasi suunab keha vere seedimiseks makku (s.t langetab aju stressi...)

Psühholoogilised tegurid, mis sageli kaalulangust mõjutavad, on järgmised:

• emotsionaalne söömine

• stress ja krooniline väsimus

• madal eneseregulatsioon

• harjumuspõhine söömine

• pere ja suhete mõju toitumisele

• 
  
  
  

Kui me neid tegureid täpselt ei näe ega suuda neid juhtida võib raske vaevaga saavuatud kaalulangus jääda paraku ajutiseks:(

Mis on emotsionaalne söömine?

Nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt tähendab see olukorda, kus inimene sööb mitte füüsilise nälja tõttu, vaid hoopisemotsioonide leevendamiseks, reguleerimiseks...

(NB! Arvestgem ka seda, et tugev stress tekitab maos ka maohappe tõusu, mis on füüsiline olukord.)

Nimetagem sagedased emotsionaalse söömise käivitajad:

• stress

• ärevus

• igavus

• kurbus

• pingeline tööpäev

• pingestunud suhted

  
  

Toit võib pakkuda ajutist rahunemist küll, aga see ei lahenda pinge-emotsiooni all olevat põhjust.

Olukordi me otse sageli muuta ei saa, küll aga enda mõtlemist, reaktsioone ja seniseid harjumusi...

Psühholoogiline nõustamine ja teraapia aitavad omandada teisi viise emotsioonidega toimetulekuks.

Ja selle kaudu langeb ka teie senine pingelangetamise viis (emotsionaalne söömine) ning te omandate uusi hoopis efektiivsemaid viise oma tunnete ja seisundite juhtiumiseks.

Kuidas psühholoogiline nõustamine ja aitab kaalulangetamisel?

Psühholoogiline tugi keskendub mitte ainult toitumisele, vaid ka söömiskäitumise taustal olevatele psühholoogilistele tõukejõududele ning nii mõtlemise, reageerimise ning käöitumise mustritele.

Kui me suudame need tabada, nö läbi valgustada, hakates nägema seniseid (tegelikult endale kahjulikke) mehhanisme, omandame võime neid hakata ka juhtima, pöörama efektiivsemale teele ka pingete juhtimises.

Teraapias saamegi vaadelda ning pöörama hakata:

• emotsionaalse söömise mustreid

• stressi ja ärevust

• motivatsiooni ja eneseregulatsiooni

• harjumuste muutmist

• enesehinnangu ja kehakuvandi teemasid

  
  

Sageli aitab selline lähenemine saavutada hoopis püsivamaid muutusi kui ühekordne dieet.

Milliseid psühholoogilisi meetodeid kasutatakse

Kaalulangetamise psühholoogilises toetuses kasutame mitmeid teaduspõhiseid lähenemisi, näiteks:

• kognitiiv-käitumuslikke praktikaid

• lõdvestustehnikaid

• õpime paremini kontakteeruma enda emotsionaalsete olekutega

• teadveloleku praktikaid (mindfulness)

• õpime juurde motivatsioonitehnikaid

• süsteemset vaadet reziimile, harjumustele ja suhetele

  
  

Kõik need meetodid saavad aidata meil muuta oma igapäevaseid pidurdavaid käitumisviise ja mustreid.

Millal tasub kaalulangetamisel pöörduda psühholoogilise nõustamise poole

Psühholoogiline tugi on kindlasti kasulik, kui:

kaal tuleb pärast dieeti tagasi;

esineb emotsionaalne söömine;

stress või ärevus mõjutab toitumist;

motivatsioon kaob kiiresti;

kaalulangetamine tekitab süütunnet või frustratsiooni

Sellistel juhtudel võib psühholoogiline lähenemine aidata mõista käitumise sügavamaid põhjuseid, aidates protsessis seniseid pidurdavaid viise ka muutma...

Psühholoogilises nõustamises saad hakata muutma oma mustreid

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Miks ma ei suuda kaalu langetada isegi siis, kui proovin dieeti?

Sageli on põhjuseks emotsionaalne söömine või stressireaktsioonid.

Kui söömine on seotud emotsioonide reguleerimisega, ei pruugi dieet üksi muuta käitumismustrit!

Kas kaalulangus võib olla seotud stressiga?

Jah.

Stress mõjutab nii hormoone, söögiisu kui ka impulssikontrolli.

Kui oleme pidevalt stressis, oleme füüsiliselt oma kehas ka pidevas stressihormoonide kokteilis.

Seetõttu kaldubki stress suurendama ülesöömise riski...

Kas psühhoteraapia aitab emotsionaalse söömise puhul?

Paljudes teaduslikes uuringutes on leitud, et efektiivsed psühholoogilised meetodid, mis aitavad muuta söömiskäitumise mustreid, aitavad väga efektiivselt kaasa kaalulangetamise efektiivsusele.

Selle kaudu saame eemaldada emotsionaalse söömise juurpõhjused :)