KUI SUHTES SUHTLUS KAOB – mida see tegelikult tähendab?
- Apr 10
- 3 min read
Suhtlus on iga suhte selgroog.
Kui see hakkab kaduma, ei juhtu see tavaliselt üleöö – see on läheduse nõrgumise protsess...
Alguses märkad, et vestlused muutuvad lühemaks.
Siis kaovad sügavamad teemad.
Lõpuks räägitakse vaid praktilistest asjadest: kes toob poest piima, kes viib lapse trenni.
Ja ühel hetkel tekib tunne, et elate koos, aga te ei ole enam päriselt ühenduses...
Aga mida see tegelikult tähendab, kui suhtlus kaob?
Suhtluse kadumine ei ole põhjus – see on sümptom
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et probleem on olukorras, kus “me ei suhtle”.
Tegelikult on suhtluse kadumine enamasti millegi sügavama tagajärg.
See võib viidata:
lahendamata konfliktidele
turvatunde kadumisele
emotsionaalsele eemaldumisele
hirmule olla haavatav
Kui suhtlus kaob, siis ei ole küsimus ainult sõnades – küsimus on selles, m i k s neid sõnu enam ei tule...
1. Turvalisus on kadunud?
Jah, vaatlust peab alustama sealt.
Inimene avaneb teisele ju ainult sellises suhtes , kus ta tunneb end turvaliselt.
Kui partner reageerib kriitika, kaitse, vaikimise või rünnakuga, hakkab teine pool alateadlikult sulguma...
Näiteks:
“Ta ei kuula mind nagunii.”
“Kui ma midagi ütlen, läheb see alati tülini.”
“Parem hoian enda teada.”
Aja jooksul tekib vaikiv hoiak : me ei räägi, sest see pole turvaline...
2. Lahendamata konfliktid kuhjuvad
Ükski oluline ütlemata jäänud asi ei kao – see ladestub kuhugi nö hinge põhja...
Kui konfliktid jäävad lahendamata siis, kui:
tekib sisemine pinge
kasvab pahameel
väheneb soov ühendust luua
Ja lõpuks jõutaksegi koos punkti, kus tundub lihtsam üldse pigem mitte rääkida, kui hakata jälle pettumise “sama ringi” läbi tegema...
3. Emotsionaalne eemaldumine
Kui suhtes ei ole enam emotsionaalset kontakti, muutub ka suhtlus pinnapealseks.
Te võite:
rääkida igapäevaasjadest,
teha koos plaane,
elada samas kodus,
aga suhtes puudub tunne, et sind tegelikult nähakse, kuulatakse ja mõistetakse...
See on hetk, kus paljud inimesed ütlevad:
“Ma tunnen ennast üksikuna, ehkki ma ei ole üksi...”
4. Kaitsemehhanismid võtavad üle
Kui suhtes on olnud tõsisemat haigetsaamist, aktiveeruvad meis kaitsemehhanismid:
vaikimine,
distantseerumine,
iroonia või sarkasm,
emotsioonide vältimine...
Need reaktsioonid ei ole sageli pahatahtlikud – need on lihtsalt viisid ennast kaitsta.
Aga samal ajal lõikavad need ära võimaluse ehtsaks kontaktiks...
Kõrvuti elavad siis kaks fassaad-kaaslast...:(
5. Erinevad suhtlemisstiilid
Mõnikord ei kao suhtlus täielikult – vaid muutub “klappimatuks”.
Näiteks:
üks tahab rääkida kohe, teine vajab aega,
üks väljendab emotsioone, teine aga aina analüüsib;
Kui üks otsib lähedust, teine aga eemaldub...
Kui neid erinevusi ei mõisteta, tekib tunne, et:
“ta ei hooli minust..."
“ta ei saa minust aru...”
Ja jälle – "lihtsam justkui mitte rääkida"....olla emotsionaalselt eemal...
Aga kas see aitab?..
6. Elukondlikud mured suruvad läheduse või aluse maha...
Mõnikord ei ole probleem konfliktis, vaid lihtsalt selles, et suhe ise, tema kvaliteet on jäänud tagaplaanile, domineerima on hakanud argised asjad:
töö, lapsed, kohustused, väsimus..
Nende rohkus võib võtta suurema osa energiat ära...
Suhtlus ei kao siis tahtlikult – see lihtsalt nö “kulub ära”...
Selline argiasjadele liigne pühendumine viib sama tulemuseni: ühendus nõrgeneb...
Miks see on ohtlik?
Suhtluse kadumine ei tähenda ainult vaikust – see tähendab ühenduse katkemist :(
Ja kui ühendus kaob:
siis kasvab emotsionaalne distants,
väheneb intiimsus,
tekib risk eemaldumiseks (enda uputamiseks töösse jne) või kõrvalsuheteks...
Kõige kurvem on see, et paljud paarid harjuvadki sellega... Et see muutub justkuiu“uueks normaalsuseks”...:(
Mida siis teha?
Kas suhtlust saab taastada?
Jah, see on võimalik!
Ent mitte lihtsalt “rohkem rääkides”.
Tegelik uus loov muutus algab sellest, et:
luuakse turvaline ruum, kus saab ausalt rääkida,
õpitakse kuulama ilma kaitsesse minemata,
Liikudes üheskoos pinnaliselt tasandilt nö sügavamale – küsides mitte ainult seda, “mis juhtus”, vaid - “mida sa tundsid, tunned...”
Küsides küsimusi siira huviga lähedust väärtustades.
Sageli tähendab see ka seda, et tuleb sisse vaadata:
vanadesse senistesse mustritesse,
alateadlikesse senistesse reaktsioonidesse
ning varasem kogetud haavadesse (nii suhtes kui enne seda).
Väike, aga oluline samm, kas pole?
Paljud küsivad vastu: “Aga mis siis, kui ta ei vasta? Kuidas siis partner rääkima panna?”
Tegelik küsimus võiks olla hoopis: “Kuidas luua omavahel selline keskkond, kus hinnangulisust kõrvale jättes on turvaline rääkida?
Kuidas ka haiget saades kaaslast tahta ikkagi kuulata?”
Selline lähe muudab palju.
Kui väärtustate lähedust.
Kui tahate sellesse panustada...
Kokkuvõte
Kui suhtlus kaob, ei tähenda see lihtsalt, et te ei räägi enam.
See tähendab, et midagi sügavamat on nihkunud:
turvalisus
usaldus
emotsionaalne ühendus on senises suhtes madaldunud, pisendunud...
Hea uudis selles ängis ja kurbuses on see, e lähedus on taastatav, kui mõlemad on valmis selle nimel tööd tegema...
Aga esimene samm ei ole pelgalt rääkimine –
see on pigem siiras huvi tundmine, miks te enam omavahel ei räägi...
Kui tunned, et see kirjeldab sinu suhet, siis tasub sellega tegeleda enne, kui vaikus muutub püsivaks.
Sest enamasti ei kao kohe armastus – kaob pigem ühendus.
Ja ühendust on võimalik uuesti luua - kui mõlemapoolselt tahta:)
Paariteraapia aitab rohkem mõista, juurde õppida, ehitada sildu.
Paariteraoeut aitab üle saada ummikseisust, aitab paaril ehitada lähedust.
