PAARISUHE: kuidas õppida tülitsema nii, et suhe ei purune?

Tülide teke  on iga lähedase suhte mingi  osa.

Tülid on ootuste ja vajaduste kirglik põrkumine

Paljud paarid tulevad teraapiasse küsimusega: “Miks me kogu aeg tülitseme?” 

Sageli arvatakse seejuures , et hea suhe tähendab konfliktide puudumist suhtes.

Tegelikult näitavad suhteteaduse uuringud vastupidist: mitte tülide olemasolu, vaid viis, kuidas me tülitseme, määrab suhte kestvuse!

Suhteteadlase John Gottman uuringute järgi ei ennusta lahkuminekut mitte konfliktide arv, vaid teatud hävitavad suhtlusmustrid (reaktiivsed harjumused, suutmatus neist vabaneda).

Paarid, kes õpivad  - kui nad ka varem ei osanud - konflikti ajal teineteist kuulama ja austama, võivad isegi sagedasti eriarvamusel olla:   suhe siiski ei lagune.

Seega ei ole küsimus selles, kuidas tülisid vältida, vaid selles, kuidas tülitseda nii, et suhe jääks alles ja isegi tugevneks.

Miks üldse tülid tekivad?

Tülid ei sünni tavaliselt sellest, mis esmapilgul põrkumisel  paistab.

Vaidluse teema võib olla nõudepesu, vedelevad sokid, raha või laste kasvatamine, kuid selle taga on sageli hoopis sügavamad vajadused.

Süsteemse pereteraapia vaatenurgast on konflikt sageli katse saada suhetes rohkem turvalisust, tunnustust või lähedust, hirm läheduse katkemise pärast.

Kui üks partner tunneb ennast mitte-kuulduna või kõrvalejäetuna, võib see väljenduda protesti, pahameele, kriitika või süüdistusena. Isegi kui ta seda nii väljendada ei oska...

Näiteks:

• üks partner soovib hetkel rohkem koosolemist

• teine aga vajab sel hetkjel rohkem oma ruumi...

• üks tahab rääkida probleemist kohe, on kärsitu

• teine vajab aega rahunemisek, vastuste mõtlemiseks...

Kui sellised vastandlikud vajadused põrkuvad, tekibki pinge.

Seepärast ongi oluline  mõista, et konflikt ei tähenda automaatselt, et suhe on halb.

Sageli tähendab põrkumine, konflikt  lihtsalt seda, et kaks inimest kirglikult püüavad leida tasakaalu oma erinevate vajaduste vahel...

4 suhtlusmustrit, mis suhteid lõhuvad

John Gottman nimetas kõige ohtlikumateks suhtemustriteks  kujundlikult nn “neli apokalüptilist ratsanikku”.

 (Väljend oli pärist mütoloogiast ligineva häda eelmärkidena)

Need on käitumised, mis kordudes võivad suhet järk-järgult põhjalikult murendada...:(

1.   Kriitika mitte ühe hetke eksimuse, vaid partneri kogu isiksuse pihta

see juhtub siis, kui üks partner vallandab kriitika ründab partneri isiksuslikkust , mitte  teise  käitumise pihta, vaid ründab partneri kogu isiksuslikkust

Näiteks:

• “Sa ei mõtle kunagi teiste peale.”

• “Sa oled täiesti vastutustundetu.”

  
  

Selline sõnastus  paiskab õhku generisatsiooni, mis teeb teise totaalselt maha, sunnib teise poole automaatselt kaitsesse...

2. Põlgus

Põlgus on üks suhtes üks kõige mürgisemaid emotsioone üldse. Nagu sööviv hape...

See võib väljenduda:

• Sarkasmis

• silmade pööritamises

• halvustavas toonis.

Põlgus annab partnerile söövitava sõnumi: „sa oled tühine“, sa pole võimelinegi mõistma, “sa oled minust vähem väärt...”

3. Äge kaitsesseminek ühes vasturünnakuga

Kui inimene tunneb end rünnatuna, reageerib ta sageli vasturünnakuga:

• “See pole minu süü.”

• “Aga sina teed ju sama!” (nagu lapsed: „ise oled loll!“ „sa oled mõttetu!“ jne)

See aga hoiab konflikti surnud ringis☹

4. Emotsionaalne eemaldumine

Mõni partner sulgub, lukustub konflikti ajal täielikult...

 Ta ei vasta siis, väldib silmsidet või lahkub ruumist...

Teine partner võib seda tajuda  aga ükskõiksuse, hülgamisena...Ja reageerib traagiliselt, jõuliselt...

Konflikti ei saa alati vältida, kuid seda saab õppida juhtima.

Kuidas seda teha?

1.     Räägi probleemist, mitte partneri iseloomust

Proovi sõnastada oma tunded või mured  ilma süüdistamiseta.

Emotsionaalne süüdistamine, sildistamine  viib väga sageli partneri kaitseseisundisse (või isegi vasturünnakule).

Näiteks:

• “Ma tunnen ennast üksi, kui sa ei leia minu jaoks  aega...”

• “Minu jaoks  oleks oluline, et me räägiksime sellest /sündmusest/  rahulikult...”

Selline lähenemine vähendab automaatselt kaitsepositsiooni – sest siis te ei süüdista teist, vaid hoopis eeskätt seletate enda vajadust ja tunnet 😊

2.     Püüa mõista, mitte võita

Paljud tülid muutuvad võistluseks/võitluseks : kes jääb peale?

Kuid suhetes ei ole ainitisi võitjaid või kaotajaid – kui üks kaotab, kaotab suhe.:(

Seepärast on hoopis tark küsida endalt konflikti kuumuse tekkides ajal:

• mida mu partner tegelikult vajab?

• mida ta võib tunda?

Empaatia  rakendamine ei tähenda  tingimata teiepoolset nõustumist, vaid - teise inimese tunnete, tema kogemuse mõistmist.

Sest siin lülituvad sisse aju peegelneuronid: kui ka teie partner tunneb, et mõistate tema antud hetke tundeid (vajadusi, reaktsiooni), on tema ajul hoopis kergem sünkroniseeruda ka teie tunnete (ajuga).

Siin on peidus suur lähendav potensiaal...

3. Tee paus, kui emotsioonid lähevad liiga tugevaks

Tugeva emotsionaalse reaktsiooni ajal aktiveerub stressisüsteem ja ratsionaalne mõtlemine väheneb. Sellises seisundis on raske rahulikult arutleda.

Kui vaidlus läheb liiga tuliseks, võib olla kasulik teha keskustellu paus:

• jalutada..

• hingata sügavalt...

• jätkata vestlust hiljem...

See ei lahenda teie vaidluse või tüli sisu, ent -  võimaldab emma-kumma (või mõlema) kuumusel langeda...

Lasta tekkida heatahtlikumal kontaktil 😊

Seejuures on oluline  mõistmine, et paus ei ole põgenemine, allaand, vaid aja võtmine rahunemiseks😊

3.     Õpi vabandama

See võib olla raske...

Võiboilla sa pole sellega harjunud...

Võibolla tundub see algul allaandmisena  (– aga see pole seda)...

Võibolla partner võib emotsiooni kuumuses püüda seda isegi ära kasutada või hakata tänitama...

Üks suhte tegeliku tugevuse märke on oskus öelda: “Mul on kahju...”

„Mul on kahju, et ma midagi ei teinud parimal viisil...“ Et ma kuskil ei märganud või lendasin üle võlli. Et ma oleksin tahtnud targem, paremini juhitud olla...

Vabandamine ei tähenda alati enda  täiesti süüdi tunnistamist.

Vabandamine võib tähendada ka:

• “Mul on kahju, et ma sind haavasin...”

• “Ma ei tahtnud nii reageerida...”

Selline avaldus ja jagamine saab  taastama hakata turvatunnet.

See on samm sillale ilma pumppüssita, kuhu sa heas tahtes avatuna ootad teiselt kaldalt ka oma partnerit...

4.     Pööra silmad konflikti taha varjunud  vajadusele

Sageli ei ole vaidluse tegelik teema see, mille üle vaieldakse.

Toome näite:

• raha üle vaieldes võib üks partner otsida (raha taga) hoopis turvalisust

(Turvalisust, et liiga palju ei kuluks. Või talle tundub, et liigsed kulutused sisaldavad ohtu. Või et vajab hoolitsust. Või seda, et te seni pole suutnud leida selles vallas balansssi. Jne...)

• ajakasutuse  üle vaieldes võib teine pool otsida hoopis  lähedust.

(Talle võib tjnduda, et tema/teie ühisaeg kannatab aja puuduse all. Et ta nii ootas või igatses... ja mingi sinu aja kulu tekitab temas vaeguse...tekitab talle ohutunde, et ta jääb vahepeal liiga palju üksi ...või läheb tema üksioleku koormus tema jaoks  liiga suureks...Et tama valu ja ohutunne on kerkinud...jne)

Kui paar suudab märgata neid sügavamaid vajadusi, muutub konflikt sageli hoopis võimaluseks paremini teineteist mõista.

Konflikt kui suhte kasvukoht

Paljud pikaajalised paarid ütlevad, et just rasked vestlused on aidanud neil suhet süvendada😊

Kui konflikt lahendatakse lugupidavalt, võib see tuua juurde:

• usaldust

• avatust

• emotsionaalset lähedust.

Tülid ei pea olema suhte lõpp.

Sageli on need hoopis kutsed rääkida millestki olulisest, mida muidu ei julgetaks välja öelda...

Millal võiks kaaluda paariteraapiat?

Kui tülid muutuvad korduvaks ja samad teemad kerkivad aina ja aina esile, võib olla kasulik otsida professionaalset abi.

Paariteraapia aitab sageli:

• näha suhte korduvaid mustreid

  
  

• õppida uusi suhtlemisviise

  
  

• mõista konflikti sügavamaid põhjuseid.

Paljud paarid avastavad teraapias, et nende tülide taga ei olnud pahatahtlikkus, vaid kuulmata jäänud vajadused.

Teraapias saate õppida rahumeelsemalt ja sügavamalt, targemalt suhtlema 😊

Kokkuvõte

Tülid ei tähenda, et suhe on katki.

Oluline on see, kuidas me konflikti ajal teineteisega käitume.

Suhet aitavad hoida:

• lugupidav suhtlemine

• empaatia

• pauside tegemine

• oskus vabandada

• valmisolek mõista partneri vajadusi.

  
  

Kui kaks inimest õpivad tülitsema nii, et nad jäävad võibolla eri vaatele – aga nad pole mitte teineteise vastu –, võib konfliktist saada hoopis suhte tugevnemise koht.

Paariteraapia õpetab sälitama turvalist dialoogi

Kui aga tunned, et teie suhtes korduvad samad tülid ja lahendust ei paista, võib paariteraapia aidata mõista nende konfliktide sügavamaid põhjuseid ja leida uusi viise teineteisega suhtlemiseks.

Õppida parema üksteisega suhtlema :)