Miks me stressis haigestume

Stress mõjutab inimese immuunsüsteemi ning muudab me keha vastuvõtlikumaks haigustele.

Kuidas  nii?

Põhjus on selles, et stressi korral toodab organism stressihormoone nagu kortisool ja

adrenaliin, mis aitavad lühiajaliselt kohaneda väljakutsetega.

Seega, lühiajaline stressmingiteks saavutusteks võib olla isegi käivitav, hea.

AGA - p i k a a j a l i n e s t r e s s   tõstab ja jääb hoidma stressihormoonide taset pidevalt kõrgel - see hakkab tegema organismis palju pahandust...

Näiteks keha väsides stressihormooni kortisooli pidevalt kõrge tase   võib hoopis hakata p ä r s s i m a immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist :(

Tasub mõista ja meeles pidada, et  nn “immuunsus” (või immuuns ü s t e e m )  sõltub paljude

reaktsioonide k.a. hormoonide (reaktsioonikullerite) k o o s t ö ö s t, edukalt reageerivast toimimisest.

Koostööst, mille sees meie keha ja meel pärast pingutust peaksid saama lõdvestuda.

Kui aga keha ja aju on pideva alarmi ning hormonaalsete alarmide üleujutuses, siis

tagajärjeks on osade käivitite, nagu näiteks glutamaat, mis seisab korraldajana

stressihormooni ja immuunreaktsioonide vahel,  nö väsimine.

Reaktsiooniväsimuses aga osad hea tervise säilimiseks vajalikud

lõõgastuskäsklused ei vallandu....

Ja siis on praktiliseks tagajärjeks see, et immuunsüsteemi “sõjavägi” ( T-rakud)  ei saa efektiivset

korraldust   võitlusse asuda ja me haigestumegi viiruste või bakterite läbilöögis...:(

Keha võime võidelda viiruste, bakterite ja muude patogeenide, kahjulike pisilastega, kukub. Keha sees

 tekivad tulekahjud …

Sellisel  viisil saabki stress põhjustada  põletikke organismis.

Omaette sage hädade grupp on nn autoimmuunsushaigused.

Pidevas stressis võivad hakata keha sees käivituma kroonilised valed immuunrakkude

rünnakureaktsioonid.

See tähendab, et meile nii tähtsad kehasisesed immuunsõdalased (T-rakud)

saavad ülemäärases häires või segaduses  valesti aru situatsioonist: toimuma võib hakata nö

"tuli omade-pihta".

Siis tekivadki nn autoimmuunsedsed , iseeneslikud (ilma haigustekitajata) liigägedad

immuunreaktsioonid, mis kasuliku tõrjumispõletiku asemel hoopis loovad liigseid ja kahjulikke

põletikke.

 Ka nende üheks tekkepõhjuseks võib olla pikaajaline taandumatu stress...

 Haiguse põhjuseks võivad olla ka kehvad vaimse või füüsilise tervise korraldused  –  nagu  näiteks

 vähene uni, ebatervislik toitumine või liigne alkoholi tarbimine. Nad nõrgestavad immuunsust.

Psühholoogiline stress mõjutab esmajoones vaimset heaolu üleujutavate

pingereaktsioonidega, mis pöördub väga kiiresti hormoonide kui signaalkullerite kaudu (adrenaliin,

kortisool, glutamaat jt) füüsilise keha mõjutuseks.

Depressioon ja ärevus nihestavad ajus ja kehas dopamiini talitust ning selle kaudu ka serotoniini

oma.

Sellisel ringliikluses   hakkavad pikaajalises stressis kaasnema  haigused, kuna me

Immuuns ü s t e e m  kogeb tervise kui dünaamilise terviku   nõrgestust.

 Kõige selle põhjal on äärmiselt oluline väärtustada oma vaimset tervist.

Väga tähtis selles on meie tervise korraldus targas balansis.

Psühhoteraapia tegeleb ka psühhosomaatiliste haigustega.

Kui jääd jänni oma vaimse tervise või kogu tervise korralduses, tasub otsida abi.

 Ja vaata enda sisse: kuidas läbid stresse sina?