Ohvri mõtlemine
- Rein Heinsalu
- 3 days ago
- 2 min read
Ohvri rolli iseloomustab nukker, allaandev, ennast haletsev mõtlemisviis.
Neile tundub, et hädadesse satuvad põhiliselt nemad...
Päris tihti mõtlevad nad sarnastel viisidel:
'
'„Minuga juhtub alati nii.“
Elu tundub ebaõiglane ja korduv allajäämine näib vältimatu...
„Ma ei saa midagi teha – teised otsustavad minu eest.“
Ta kogeb väga palju abitust ja annab ikka ja jälle enda hääle ära...
„Kui ma vaid oleksin teistsugune, siis mind ei koheldaks nii..“
Ta ei oska ega suuda ilma toeta muutuda ja seetõttu neelab pingeid enda sisse. Ja teda saadab pidevalt psendatuse, süütunne...
„Kui vaid keegi aitaks....“
Ta ootab sageli välise pääsjat. Ja annab sellega vastutuse ära...
„Ma ei saa üksi hakkama...“
Alahindab enda võimekust, asetab enda sõltuvale positsioonile...
„Mind ei mõisteta kunagi päriselt...“
Kannatab pidevalt üksildustunde all, on paljus emotsionaalselt eraldatud...
„Kui ma vastu hakkan, läheb ju kõik hullemaks...“
Hirm konflikti ja tagajärgede ees.
„Teistel on lihtsam – ainult minul on nii raske.“
Muudkui võrdleb ennast teistega ja positsioneerib ennast alla...
„Ma pean selle lihtsalt ära kannatama.“
Talub vaikides, normaliseerib kannatust...
„Ma ei tohi liiga palju nõuda.“
Devalveerib oma vajadusi.. .
„Kui ma ütlen, mida ma vajan, siis mind jäetakse üksi.....“
Hülgamishirm on üks tema peamisi draivereid...
„See on lihtsalt minu saatus.“
Ta liigub fatalistlikus maailmapildis ja on silmapaistev õpiud abituses....
„Ma olen ju nii tundlik / nõrk....“
Enesehäbistamine ja enesekriitika on tema lähedased sõbrad...
„Nad (teised) peaksid ise aru saama, mida ma vajan...“
Tal on tugev ootus hoolitsusele, ilma seda selgelt väljendamata....
„Keegi ei hooli minust päriselt.“
Nii kulgeb Ohver sageli sügavas hüljatustundes - olles sellega harjunud - , leidmata, õieti otsimatagi sageli väljapääsu - isegi, kui see on ilmsena olemas ....
