Blogi

Paljud inimesed märkavad mingil hetkel oma elus kummalist mustrit: suhted algavad erinevalt, partnerid tunduvad esialgu erinevad, kuid aja jooksul korduvad samad probleemid. Suhted ehituvad sageli mustritele Tekivad samad tülid, sarnased pettumused või emotsionaalne kaugenemine... Sageli siis tekibki küsimus: miks mina satun ikka ja jälle samasugustesse suhetesse? Psühholoogia ja pereteraapia vaatenurgast ei ole see juhus. Suhtemustrid, mis liiguvad ka teie täiskasvanud ellu,

Paljud inimesed märkavad mingil hetkel oma elus kordumist suhetes: suhtemustrid justkui korduvad , isegi kui partnerid on erinevad. Suhted on sageli mustrilised Võib tunduda, et tegemist on juhusega? Või lihtsalt ebaõnnega? Kuid aja jooksul hakkab tekkima küsimus: miks satun ma ikka ja jälle samasugusesse suhtesse või valin eelmisele inimesele käitumiselt sarnase partneri? Psühholoogias ja teraapiates käsitletakse selliseid kogemusi sageli suhtemustrite  kaudu. Miks see

Kaalulangetamise psühholoogiline tugi ja metoodika Emotsionaalne söömine on sageli reaktsioon stressile Paljud inimesed proovivad kaalust alla võtta dieetide ja treeninguga, kuid tulemused ei püsi. Sageli ei ole probleem teadmistes toitumise kohta, vaid söömiskäitumise psühholoogilistes mustrites . Stress, emotsioonid, harjumused ja suhete dünaamika võivad mõjutada seda, millal ja kui palju me sööme. Uuringud näitavad, et pikaajaline kaalulangus sõltub suurel määral käitumusl

Peaaegu iga pikem paarisuhe läbib perioode, kus tekivad pinged, konfliktid või tunne, et partnerid on teineteisest eemaldunud. Suhe kriis on suhtes suur väljakutse Mõnikord võivad need kriisid olla ajutised ja lahenevad suhtlemise paranemise kaudu. Teinekord võivad need olla sügavamad ja tekitada küsimuse: kas meie suhe on päästetav või oleks parem lahku minna? See küsimus kipub tõusma  sageli olukordades, kus partnerid tunnevad, et nad on jõudnud ummikusse. Vestlused muutuva

Praktiline ja konkreetne teaduspõhine juhend Ärevushoog (rahvakeeli ka: paanikahoog) on järsk ja intensiivne ärevuse tõus, millega kaasnevad tugevad kehalised ja psüühilised sümptomid. Ärevushoo sümptomeid tasub tunda Inimene võib kogeda südamekloppimist, õhupuudust, värinat, pearinglust, higistamist, iiveldust või tunnet, et „midagi kohutavat juhtub”. Sageli lisandub hirm kaotada tasakaal, kontroll või lausa surra. Kuigi kogemus on äärmiselt ebameeldiv, ei ole sellinne är

Usalduse taastamine pärast petmist – kas suhe on siis veel võimalik? Truudusetus on üks valusamaid kogemusi paarisuhtes. Kogemus petmisest on üks raskemaid kogemusi Kui petmine tuleb ilmsiks, raputab see mitte ainult usaldust, vaid ka inimese turvatunnet, enesehinnangut ja arusaama suhtest tervikuna. Sageli tekivad küsimused: Kas meie suhe on päästetav?Kas usaldust on võimalik taastada?Kuidas edasi minna, kui valu on nii tugev? Usalduse taastamine pärast petmist ei ole kiir

See on sage küsimus : millal tulla paariteraapiasse? Paarisuhted arenevad ajas ning läbivad erinevaid etappe. Algne lähedus ja kergus võivad asenduda pingete, vaikuse või korduvate konfliktidega. Iga suhe võib pingestuda Sageli tekib küsimus: kas see on lihtsalt mööduv ajutine periood või on aeg tõesti otsida professionaalset abi? Küsimus „millal tulla paariteraapiasse?“ ei tähenda tingimata, et suhe on läbi – sageli tähendab see hoopis valmisolekut suhet teadlikult hoida ja

Süsteemne pereteraapia  pakub võimalust vaadata psühholoogilisi raskusi peres mitte ainult kahe või kolme inimese vahelises pinges, vaid suhete laiemas  kontekstis. Vaadeldakse peresüsteemi mustreid : vanemate kui paari omavahelist, ka nende päritoluperede  omi (lähedusviiside kallakuid, õpetusi, perede kommunikatiivset keelt jne) ning laste poolt ülevõetud edastamise, suhtlemise ning lahendamise viise. Perekonna harjumused moodustavad neile omased viisid ja süsteemi Põhimõ

Paariteraapia, Tallinn, Mindwork Paariteraapia on psühhoteraapia vorm, mis keskendub lähisuhte dünaamika mõistmisele ja muutmisele. Kui midagi on kas pinges või konfliktis. Enamus paare läbib kriise Paariteraapia eesmärk ei ole otsustada, kellel on õigus või kes on süüdi, vaid aidata partneritel mõista nende pingestavaid  suhtemustreid; aidata negatiivseid mustreid muuta, Siht on ka taastada emotsionaalne kontakt ning luua turvalisem viis omavaheliseks suhtlemiseks.   Sage

Ärevus on inimese loomulik ja evolutsiooniliselt vajalik reaktsioon ohule. Ärevus võib külastada kõiki Ärevus mobiliseerib organismi, teravdab tähelepanu ja valmistab keha ette tegutsemiseks. Südame löögisagedus kiireneb, hingamine muutub pinnapealsemaks, lihased pingestuvad ning mõtted keskenduvad võimalikele ohtudele. Just selline reaktsioon on aidanud inimesel läbi ajaloo ellu jääda. Probleem vaimses tervises tekib siis, kui ärevus ei ole enam seotud reaalse ohuga või

Läbipõlemine on vaimne ja füüsiline väsimus, mis tekib pikaajalise stressi ja ülekoormuse tõttu. ' Selle tunnusteks on:  - füüsiline ja vaimne väsimus - motivatsiooni kadumine  -kiire ärrituvus - töövõime langus - meeleolu langus -keskendumisraskused -peapõõritused, peavalu, pea tühjaksminek -unustamise sagenenemine -sageli kaasneb ka lootusetuse tunne ja depressioon Inimesed tunnevad end siis sageli ülekoormatuna ning kaotavad huvi oma töö või hobide vastu. Läbipõlemisse

Sisekõne on inimese pidev sisemine dialoog iseendaga – mõtete, hinnangute, kujutluste ja tähenduste voog, mis saadab meid suure osa ärkveloleku ajast. (See ei pruugi alati olla verbaalne, võib olla ka pildine: näiteks  „kihutan gaasi!“-„ei,ma sõidan siiski rahulikult jne.) Sisekõne toimumine on normaalne   Kaasaegne psühholoogia näeb sisekõnet kui enesekorralduse, mina-pildi skännimise  ja valikute  töötluse olulist mehhanismi.   Kui  sisekõne muutub valdavalt kriitiliseks, h

Psühholoogias käsitletakse sisekõnet kui eneserefleksiooni  (mõtisklevat endasse vaatamise) vormi Ka  on sisekõne sageli eneseregulatsiooni mehhanism ning  annab oma tegevusele  sissevaates tähenduse,  loob seda. Pidevalt enda suhtes kriitiline sisekõne võib hakata närima vaimset tervist :( Lev Vygotski  seletuste järgi (kultuurilis-ajalooline psühholoogia) kujuneb sisekõne algselt sotsiaalsest dialoogist  -  lapse ja hooldaja suhtlusest, ning siis  – ning nö internaliseerub

Hea vaimne tervis ei tähenda pidevat rahulolu. Ei tähenda ka  ärevuse, läbipõlemise, depressiooni või isiksusehäirete puudumist, vaid võimet edukalt ulla toime elu paratamatute pingete ja kriisidega nii, et säilib toimiv mentaalne  tasakaal. Et säilib efektiivne tegutsemisvõime ja eneseväärtustunne. Vaimne tervis ei ole kokkukeevitud muutumatu konstruktsioon, vaid  seisundite ja nende juhtimise edukas protsess, kus olete ise rahul ning teie lähikondsed ka. Kui seda suuda

Vaimne tervis ei ole mingi eraldiseisev  osa  kogu-tervisest. Me koosneme paljudest kihtidest Ta on nagu soft, auto ajublokk koos  hulga kiipide ja anduritega "auto" kehas, programmid ja reaktsioonistik sinus, ühistöös mootoriga, mis töötab koos kogu  keha riistvaraga tervikus. Näiteks  „närvilisus“ on seotud nii aju, füüsiliste närvide kui ka isiksuse emotsionaalse poolega. Efektiivselt (või ebaefektiivselt) toimiv võrk. Vahel seostatkse see nn „psüühikaga“, mis  hõlmab nii

Karpmani draamakolmnurk kirjeldab korduvat ja kurnavat suhtemustrit, kus inimesed liiguvad Süüdistaja, Päästja ja Ohvri rollide vahel. Need rollid ei ole püsivad isikuomadused, vaid suhtes kjäitumise  viisid, mis aktiveeruvad stressi ja  hirmu korral. Kinnistunud reaktsioonirollidest väljumine ei tähenda nende  täielikku „ära kaotamist“, vaid  teadlikku ümberkujundamist, et olla küpsemad ja suhtes targemad. Kinnistunud rolle saab muuta   Esimene samm on  - teadvustamine. Inim

Psühholoog Stephen Karpmani  loodud nn DRAAMAKOLMNURK on transaktne (vastastikuseid mõjusid peegeldav) psühholoogiline mudel, mis kirjeldab pingelisi ja sageli teadvustamata suhtemustreid inimeste vahel – konfliktiolukordades. Mudel koosneb kolmest rollist  OHVER-PÄÄSTJA-SÜÜDISTAJA (Survestaja), mis ei kirjelda isiksusetüüpe, vaid käitumuslikke kallakuid, kuhu inimesed suhtluses libisevad.  Eriti pinge ja konflikti olukordades. nn. Draamakolmnurk töötab vastasmõjudes   Draama

Psühholoog Stephen Karpmani  loodud nn draamakolmnurk Süüdistaja-Päästja-Ohver on transaktne psühholoogiline mudel, mis kirjeldab korduvaid, pingelisi ja sageli teadvustamata suhtemustreid inimeste vahel – konflikti olukordades . Nn Draamakolmnurk seletas koinfliktsetes suhetes palju Mudel koosneb kolmest rollist  Ohver, Päästja ja Süüdistaja , mis ei kirjelda isiksusetüüpe, vaid käitumuslikke positsioone, kuhu inimesed suhtluses libisevad.   Eriti pinge ja konflikti olukord

Süüdistaja rollis liikujale on iseloomulik teatud tüüpi mõtlemine. Ta pruugi selles rollis olla kogu oma aja, ent kui lähisuhetes (või ka tööl) tekivad pingeolukorrad, on tal kallak asuda Süüdistaja rolli. Süüdistaja tahab, et kõik toimub tema tahte järgi... Näiteid Süüdistaja sagedasest mõtlemisest: -Kui teised teeksid asju õigesti, poleks probleemi.“  Vastutus projitseeritakse endast välja, et vältida enda rolli ja mõju teadvustamist. -„Keegi peab siin majja korra lööma.“

Süüdistaja roll OHVER–SÜÜDISTAJA-PÄÄSTJA kolnurgas on väliselt  kõige agressiivsem, ent samas tihti kõige valestimõistetum. Süüdistaja on sageli valjuhäälne, ülesõitev Süüdistaja ei pruugi selles rollis olla pidevalt - see käivitub temas esmasena lähisuhete (tööl: tiimis) pinge ja konfliktide olukorras.   Süüdistaja rolli tõukejõuks  on kontrollisoov. Sest Süüdistaja ütleb, kes eksib,  kes on süüdi ja kes peab muutuma –  ja punkt ☹. Ta kasutab meetodeina kriitikat, etteh