Blogi

Märgid, mida ei tasu ignoreerida Ärevus, depressioon, kriisid - need vajavad abi - see on Mindwork Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline, kuid sageli pöördutakse abi saamiseks alles siis, kui olukord on juba väga raske. Tegelikult ei pea ootama kriisini, et minna individuaalteraapiasse. Vastupidi – mida varem oma muredega tegeleda, seda l ihtsam on leida tasakaal ja enesetunne paraneb kiiremini. Selles artiklis vaatleme, millal võiks kindlasti kaaluda individuaalteraa

Suhtlus on iga suhte selgroog. Kui see hakkab kaduma, ei juhtu see tavaliselt üleöö – see on läheduse nõrgumise protsess... Läheduse kadumine suhtes tekitab emotsionaalse eemaldumise Alguses märkad, et vestlused muutuvad lühemaks. Siis kaovad sügavamad teemad. Lõpuks räägitakse vaid praktilistest asjadest: kes toob poest piima, kes viib lapse trenni. Ja ühel hetkel tekib tunne, et elate koos, aga te ei ole enam päriselt ühenduses... Aga mida see tegelikult tähendab, kui suhtl

Ärevus on loomulik osa inimese elust. Ärevus aitab meil ohte märgata ja keerulistes olukordades toime tulla. Kuid kui ärevus muutub pidevaks, intensiivseks või hakkab segama igapäevaelu, võib see viidata sügavamale probleemile, millega ei pea üksi toime tulema. Pidev ärevus segab edukat elu Ärevuse teraapia aitab mõista, kust ärevus pärineb, kuidas see kehas ja mõtetes väljendub ja kuidas seda teadlikult leevendada ning muundada. Mis on ärevus ja millal see muutub problee

Artikkel ilmus algselt ajakirjas "Pere ja Kodu" pealkirja all: „Tublidus on lõks, mis viib läbipõlemiseni.“ Psühholoog selgitab, miks pole hea mõte kiita last tubli-sõna kasutades, veebruar 2026, autoriks meie paari-ja pereterapeut Jane Rannamets-Heinsalu. “Vaata, ma joonistasin koela!” – pisike põnn näitab uhkelt joonistust, millest ”koela” ära tundmine nõuab suuremat ettekujutusvõimet. ”Vaata, ma hüppan!” – nojah, aga sinul on parajasti telefonikõne pooleli. Emmed-issi

Tülide teke on iga lähedase suhte mingi osa. Tülid on ootuste ja vajaduste kirglik põrkumine Paljud paarid tulevad teraapiasse küsimusega: “Miks me kogu aeg tülitseme?” Sageli arvatakse seejuures , et hea suhe tähendab konfliktide puudumist suhtes. Tegelikult näitavad suhteteaduse uuringud vastupidist: mitte tülide olemasolu, vaid viis, kuidas me tülitseme, määrab suhte kestvuse ! Suhteteadlase John Gottman uuringute järgi ei ennusta lahkuminekut mitte konfliktide a

Paljud paarid märkavad mingil hetkel oma suhtes korduvat mustrit: tülid tekivad ikka ja jälle samade teemade ümber... Paariteraapia õpetab tülide mustrist väljuma Konflikt võib siis alata väikese erimeelsusena, kuid eskaleerub kiiresti emotsionaalseks vaidluseks. Ja siis võib mõnikord tunduda, et vaidluse tegelik põhjus ei ole isegi enam oluline – oluline on see, et sama konflikt kordub. Selline kogemus tekitab sageli küsimuse: miks me tülitseme pidevalt, isegi siis kui me te

Paljud inimesed märkavad oma suhetes korduvaid mustreid: samad konfliktid, sarnased partnerid või tuttav emotsionaalne dünaamika. Vanemate konfliktilahendused viisid sisestuda lastesse kogemuste ja mudelitena Sageli tekib küsimus, miks suhted kipuvad kujunema just sellisel viisil. Psühholoogia ja pereteraapia vaatenurgast on üks oluline vastus seotud lapsepõlve kogemustega. Lapsepõlves kujunevad meie esimesed arusaamad läheduse, turvatunde ja konfliktide kohta. Need kogemused

Paljud inimesed märkavad mingil hetkel oma elus kummalist mustrit: suhted algavad erinevalt, partnerid tunduvad esialgu erinevad, kuid aja jooksul korduvad samad probleemid. Suhted ehituvad sageli mustritele Tekivad samad tülid, sarnased pettumused või emotsionaalne kaugenemine... Sageli siis tekibki küsimus: miks mina satun ikka ja jälle samasugustesse suhetesse? Psühholoogia ja pereteraapia vaatenurgast ei ole see juhus. Suhtemustrid, mis liiguvad ka teie täiskasvanud ellu,

Paljud inimesed märkavad mingil hetkel oma elus kordumist suhetes: suhtemustrid justkui korduvad , isegi kui partnerid on erinevad. Suhted on sageli mustrilised Võib tunduda, et tegemist on juhusega? Või lihtsalt ebaõnnega? Kuid aja jooksul hakkab tekkima küsimus: miks satun ma ikka ja jälle samasugusesse suhtesse või valin eelmisele inimesele käitumiselt sarnase partneri? Psühholoogias ja teraapiates käsitletakse selliseid kogemusi sageli suhtemustrite kaudu. Miks see

Kaalulangetamise psühholoogiline tugi ja metoodika Emotsionaalne söömine on sageli reaktsioon stressile Paljud inimesed proovivad kaalust alla võtta dieetide ja treeninguga, kuid tulemused ei püsi. Sageli ei ole probleem teadmistes toitumise kohta, vaid söömiskäitumise psühholoogilistes mustrites . Stress, emotsioonid, harjumused ja suhete dünaamika võivad mõjutada seda, millal ja kui palju me sööme. Uuringud näitavad, et pikaajaline kaalulangus sõltub suurel määral käitumusl

Peaaegu iga pikem paarisuhe läbib perioode, kus tekivad pinged, konfliktid või tunne, et partnerid on teineteisest eemaldunud. Suhe kriis on suhtes suur väljakutse Mõnikord võivad need kriisid olla ajutised ja lahenevad suhtlemise paranemise kaudu. Teinekord võivad need olla sügavamad ja tekitada küsimuse: kas meie suhe on päästetav või oleks parem lahku minna? See küsimus kipub tõusma sageli olukordades, kus partnerid tunnevad, et nad on jõudnud ummikusse. Vestlused muutuva

Praktiline ja konkreetne teaduspõhine juhend Ärevushoog (rahvakeeli ka: paanikahoog) on järsk ja intensiivne ärevuse tõus, millega kaasnevad tugevad kehalised ja psüühilised sümptomid. Ärevushoo sümptomeid tasub tunda Inimene võib kogeda südamekloppimist, õhupuudust, värinat, pearinglust, higistamist, iiveldust või tunnet, et „midagi kohutavat juhtub”. Sageli lisandub hirm kaotada tasakaal, kontroll või lausa surra. Kuigi kogemus on äärmiselt ebameeldiv, ei ole sellinne är

Usalduse taastamine pärast petmist – kas suhe on siis veel võimalik? Truudusetus on üks valusamaid kogemusi paarisuhtes. Kogemus petmisest on üks raskemaid kogemusi Kui petmine tuleb ilmsiks, raputab see mitte ainult usaldust, vaid ka inimese turvatunnet, enesehinnangut ja arusaama suhtest tervikuna. Sageli tekivad küsimused: Kas meie suhe on päästetav?Kas usaldust on võimalik taastada?Kuidas edasi minna, kui valu on nii tugev? Usalduse taastamine pärast petmist ei ole kiir

See on sage küsimus : millal tulla paariteraapiasse? Paarisuhted arenevad ajas ning läbivad erinevaid etappe. Algne lähedus ja kergus võivad asenduda pingete, vaikuse või korduvate konfliktidega. Iga suhe võib pingestuda Sageli tekib küsimus: kas see on lihtsalt mööduv ajutine periood või on aeg tõesti otsida professionaalset abi? Küsimus „millal tulla paariteraapiasse?“ ei tähenda tingimata, et suhe on läbi – sageli tähendab see hoopis valmisolekut suhet teadlikult hoida ja

Süsteemne pereteraapia pakub võimalust vaadata psühholoogilisi raskusi peres mitte ainult kahe või kolme inimese vahelises pinges, vaid suhete laiemas kontekstis. Vaadeldakse peresüsteemi mustreid : vanemate kui paari omavahelist, ka nende päritoluperede omi (lähedusviiside kallakuid, õpetusi, perede kommunikatiivset keelt jne) ning laste poolt ülevõetud edastamise, suhtlemise ning lahendamise viise. Perekonna harjumused moodustavad neile omased viisid ja süsteemi Põhimõ

Paariteraapia, Tallinn, Mindwork Paariteraapia on psühhoteraapia vorm, mis keskendub lähisuhte dünaamika mõistmisele ja muutmisele. Kui midagi on kas pinges või konfliktis. Enamus paare läbib kriise Paariteraapia eesmärk ei ole otsustada, kellel on õigus või kes on süüdi, vaid aidata partneritel mõista nende pingestavaid suhtemustreid; aidata negatiivseid mustreid muuta, Siht on ka taastada emotsionaalne kontakt ning luua turvalisem viis omavaheliseks suhtlemiseks. Sage

Ärevus on inimese loomulik ja evolutsiooniliselt vajalik reaktsioon ohule. Ärevus võib külastada kõiki Ärevus mobiliseerib organismi, teravdab tähelepanu ja valmistab keha ette tegutsemiseks. Südame löögisagedus kiireneb, hingamine muutub pinnapealsemaks, lihased pingestuvad ning mõtted keskenduvad võimalikele ohtudele. Just selline reaktsioon on aidanud inimesel läbi ajaloo ellu jääda. Probleem vaimses tervises tekib siis, kui ärevus ei ole enam seotud reaalse ohuga või

Läbipõlemine on vaimne ja füüsiline väsimus, mis tekib pikaajalise stressi ja ülekoormuse tõttu. ' Selle tunnusteks on: - füüsiline ja vaimne väsimus - motivatsiooni kadumine -kiire ärrituvus - töövõime langus - meeleolu langus -keskendumisraskused -peapõõritused, peavalu, pea tühjaksminek -unustamise sagenenemine -sageli kaasneb ka lootusetuse tunne ja depressioon Inimesed tunnevad end siis sageli ülekoormatuna ning kaotavad huvi oma töö või hobide vastu. Läbipõlemisse

Sisekõne on inimese pidev sisemine dialoog iseendaga – mõtete, hinnangute, kujutluste ja tähenduste voog, mis saadab meid suure osa ärkveloleku ajast. (See ei pruugi alati olla verbaalne, võib olla ka pildine: näiteks „kihutan gaasi!“-„ei,ma sõidan siiski rahulikult jne.) Sisekõne toimumine on normaalne Kaasaegne psühholoogia näeb sisekõnet kui enesekorralduse, mina-pildi skännimise ja valikute töötluse olulist mehhanismi. Kui sisekõne muutub valdavalt kriitiliseks, h

Psühholoogias käsitletakse sisekõnet kui eneserefleksiooni (mõtisklevat endasse vaatamise) vormi Ka on sisekõne sageli eneseregulatsiooni mehhanism ning annab oma tegevusele sissevaates tähenduse, loob seda. Pidevalt enda suhtes kriitiline sisekõne võib hakata närima vaimset tervist :( Lev Vygotski seletuste järgi (kultuurilis-ajalooline psühholoogia) kujuneb sisekõne algselt sotsiaalsest dialoogist - lapse ja hooldaja suhtlusest, ning siis – ning nö internaliseerub