Blogi

Ärevus on inimese loomulik ja evolutsiooniliselt vajalik reaktsioon ohule. Ärevus võib külastada kõiki Ärevus mobiliseerib organismi, teravdab tähelepanu ja valmistab keha ette tegutsemiseks. Südame löögisagedus kiireneb, hingamine muutub pinnapealsemaks, lihased pingestuvad ning mõtted keskenduvad võimalikele ohtudele. Just selline reaktsioon on aidanud inimesel läbi ajaloo ellu jääda. Probleem vaimses tervises tekib siis, kui ärevus ei ole enam seotud reaalse ohuga või

Läbipõlemine on vaimne ja füüsiline väsimus, mis tekib pikaajalise stressi ja ülekoormuse tõttu. ' Selle tunnusteks on: - füüsiline ja vaimne väsimus - motivatsiooni kadumine -kiire ärrituvus - töövõime langus - meeleolu langus -keskendumisraskused -peapõõritused, peavalu, pea tühjaksminek -unustamise sagenenemine -sageli kaasneb ka lootusetuse tunne ja depressioon Inimesed tunnevad end siis sageli ülekoormatuna ning kaotavad huvi oma töö või hobide vastu. Läbipõlemisse

Sisekõne on inimese pidev sisemine dialoog iseendaga – mõtete, hinnangute, kujutluste ja tähenduste voog, mis saadab meid suure osa ärkveloleku ajast. (See ei pruugi alati olla verbaalne, võib olla ka pildine: näiteks „kihutan gaasi!“-„ei,ma sõidan siiski rahulikult jne.) Sisekõne toimumine on normaalne Kaasaegne psühholoogia näeb sisekõnet kui enesekorralduse, mina-pildi skännimise ja valikute töötluse olulist mehhanismi. Kui sisekõne muutub valdavalt kriitiliseks, h

Psühholoogias käsitletakse sisekõnet kui eneserefleksiooni (mõtisklevat endasse vaatamise) vormi Ka on sisekõne sageli eneseregulatsiooni mehhanism ning annab oma tegevusele sissevaates tähenduse, loob seda. Pidevalt enda suhtes kriitiline sisekõne võib hakata närima vaimset tervist :( Lev Vygotski seletuste järgi (kultuurilis-ajalooline psühholoogia) kujuneb sisekõne algselt sotsiaalsest dialoogist - lapse ja hooldaja suhtlusest, ning siis – ning nö internaliseerub

Hea vaimne tervis ei tähenda pidevat rahulolu. Ei tähenda ka ärevuse, läbipõlemise, depressiooni või isiksusehäirete puudumist, vaid võimet edukalt ulla toime elu paratamatute pingete ja kriisidega nii, et säilib toimiv mentaalne tasakaal. Et säilib efektiivne tegutsemisvõime ja eneseväärtustunne. Vaimne tervis ei ole kokkukeevitud muutumatu konstruktsioon, vaid seisundite ja nende juhtimise edukas protsess, kus olete ise rahul ning teie lähikondsed ka. Kui seda suuda

Vaimne tervis ei ole mingi eraldiseisev osa kogu-tervisest. Me koosneme paljudest kihtidest Ta on nagu soft, auto ajublokk koos hulga kiipide ja anduritega "auto" kehas, programmid ja reaktsioonistik sinus, ühistöös mootoriga, mis töötab koos kogu keha riistvaraga tervikus. Näiteks „närvilisus“ on seotud nii aju, füüsiliste närvide kui ka isiksuse emotsionaalse poolega. Efektiivselt (või ebaefektiivselt) toimiv võrk. Vahel seostatkse see nn „psüühikaga“, mis hõlmab nii

Karpmani draamakolmnurk kirjeldab korduvat ja kurnavat suhtemustrit, kus inimesed liiguvad Süüdistaja, Päästja ja Ohvri rollide vahel. Need rollid ei ole püsivad isikuomadused, vaid suhtes kjäitumise viisid, mis aktiveeruvad stressi ja hirmu korral. Kinnistunud reaktsioonirollidest väljumine ei tähenda nende täielikku „ära kaotamist“, vaid teadlikku ümberkujundamist, et olla küpsemad ja suhtes targemad. Kinnistunud rolle saab muuta Esimene samm on - teadvustamine. Inim

Psühholoog Stephen Karpmani loodud nn DRAAMAKOLMNURK on transaktne (vastastikuseid mõjusid peegeldav) psühholoogiline mudel, mis kirjeldab pingelisi ja sageli teadvustamata suhtemustreid inimeste vahel – konfliktiolukordades. Mudel koosneb kolmest rollist OHVER-PÄÄSTJA-SÜÜDISTAJA (Survestaja), mis ei kirjelda isiksusetüüpe, vaid käitumuslikke kallakuid, kuhu inimesed suhtluses libisevad. Eriti pinge ja konflikti olukordades. nn. Draamakolmnurk töötab vastasmõjudes Draama

Psühholoog Stephen Karpmani loodud nn draamakolmnurk Süüdistaja-Päästja-Ohver on transaktne psühholoogiline mudel, mis kirjeldab korduvaid, pingelisi ja sageli teadvustamata suhtemustreid inimeste vahel – konflikti olukordades . Nn Draamakolmnurk seletas koinfliktsetes suhetes palju Mudel koosneb kolmest rollist Ohver, Päästja ja Süüdistaja , mis ei kirjelda isiksusetüüpe, vaid käitumuslikke positsioone, kuhu inimesed suhtluses libisevad. Eriti pinge ja konflikti olukord

Süüdistaja rollis liikujale on iseloomulik teatud tüüpi mõtlemine. Ta pruugi selles rollis olla kogu oma aja, ent kui lähisuhetes (või ka tööl) tekivad pingeolukorrad, on tal kallak asuda Süüdistaja rolli. Süüdistaja tahab, et kõik toimub tema tahte järgi... Näiteid Süüdistaja sagedasest mõtlemisest: -Kui teised teeksid asju õigesti, poleks probleemi.“ Vastutus projitseeritakse endast välja, et vältida enda rolli ja mõju teadvustamist. -„Keegi peab siin majja korra lööma.“

Süüdistaja roll OHVER–SÜÜDISTAJA-PÄÄSTJA kolnurgas on väliselt kõige agressiivsem, ent samas tihti kõige valestimõistetum. Süüdistaja on sageli valjuhäälne, ülesõitev Süüdistaja ei pruugi selles rollis olla pidevalt - see käivitub temas esmasena lähisuhete (tööl: tiimis) pinge ja konfliktide olukorras. Süüdistaja rolli tõukejõuks on kontrollisoov. Sest Süüdistaja ütleb, kes eksib, kes on süüdi ja kes peab muutuma – ja punkt ☹. Ta kasutab meetodeina kriitikat, etteh

Päästja rollis liikujale on iseloomulik eripäraselt ennast õigustav mõtlemine. Päästja tõttab alati aitama... Tema kujutluses keerlevad sageli umbes sellised mõtted: „Kui mina ei aita (sekku), läheb olukord hulluks..." Päästja on harjunud mõtlema , et turvalisus ja kasulik lahendus tekib nimelt tema sekkumise ja kontrolli kaudu... „Tema ei ole praegu võimeline vastutama ega asja lahendama ..." Teise inimese alavõimekuse eeldamine õigustab Päästja peas enda ülemäärast rolli..

Päästja roll pingete ja draamade kolmnurgas on sageli kõige raskemini äratuntav, sest seda ilmestab väliselt altruism, hoolivus ja vastutustunne. Tegevuslikult – aidata püüdmine... Alati on tähtis küsida, et kas teine tahab aitamist? Väliselt näib Päästja väga osavõtliku ja positiivse tegelasena, kuid süsteemses vaates kannab ta sama probleemset rolli nagu kaks ülejäänut. Selles on palju head tahet, soovi aitada – aga kas ainult „puhtalt“? Vaadakem sinna sisse. Pääst

Ohvri rolli iseloomustab nukker, allaandev, ennast haletsev mõtlemisviis. Neile tundub, et hädadesse satuvad põhiliselt nemad... Ohvril on oma eripärane sisekõne... Päris tihti mõtlevad nad sarnastel viisidel: ' '„Minuga juhtub alati nii.“ Elu tundub ebaõiglane ja korduv allajäämine näib vältimatu... „Ma ei saa midagi teha – teised otsustavad minu eest.“ Ta kogeb väga palju abitust ja annab ikka ja jälle enda hääle ära... „Kui ma vaid oleksin teistsugune, siis mind

Alljärgnev seletus tuleneb nn Karpmani Draama Kolmnurgast - millisest rolli kaldub inimene valima pinge või põrke olukorras. Ohver tunneb ennast väga kergesti süüdlasena... Ohvri rolli võtmine viitab sagedastele reaktsioonidele , kus inimene tunneb ennast teis(t)e käitumise tõttu automaatselt abitu ja nõrgana ... ja kukub siis "Ohvri" rolli. Ohvri rolli kukkunud inimene hakkab rääkima ebakindlalt ja kaldub draama olukorras esimese reaktsioonina teiste tahtele,

Lähedus ei tähenda ainult füüsilist kokkupuudet ja kehade kontakti, vaid ka emotsionaalset sidet, usaldust ja avatud suhtlemist. Seksuaalne intiimsus saab süvendada seda sidet, tuues kaasa suuremat rahulolu ja üksteise mõistmist. Tõeliselt lähedane ja sügavam suhe ei põhine ainult seksil. Sügavamaks rahuloluks onoluline , et mõlemad partnerid tunneksid ennnast mugavalt oma soovide ja vajaduste väljendamisel. Kas sina suudad seda? Ja sinu partner? Avatud dialoog aitab mõ

Teismelise mässumeelsus on osa normaalsest arengust, sest nad otsivad iseseisvust ja identiteeti, selle sees ka katsetavad piire... Teismelise mäss lähedastele on alati väljakutse Eriti vanematele võib see olla väga keeruline. Siin on mõned soovitused olukorraga toimetulekuks: 1. Kuula ja suhtle avatud meelega: Küsi, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Ära kritiseeri, vaid püüa mõista nende vaatenurka. Teismelised tahavad tunda, et neid kuulatakse ja austatakse. 2. Sea selged

Põlvkondadevahelised suhted on keerulised ning tihti konfliktseid emotsioone tekitavad. Erinevad väärtushinnangud, perekondlikud traditsioonid ja eluviisid ... Ka täiskasvanuna võib vanematega tekkida pingeid... Eriti keeruliseks võib olukord muutuda, kui vanemad kritiseerivad oma täiskasvanud lapsi ning üritavad neid suruda tagasi lapse seisusesse, kasutades selleks erinevat kriitikat ja nõudmisi. Selliste olukordadega toimetulek eeldab nii tarkust kui enda eest seismise o

Läbipõlemine on seisund, mis tuleneb pidevast stressist ja ületöötamisest ning avaldub emotsionaalses ja füüsilises väsimuses, motivatsiooni puuduses ning töötulemuste languses. Läbipõlemine ründab paljusid: oluline on lugeda selle märke Aja jooksul on see probleem muutunud üha aktuaalsemaks, eriti kiire ja nõudliku eluviisi tõttu. Tõieliku läbipõlemise vältimiseks on oluline jälgida oma seisundeid ning rakendada tarku strateegiaid, et leevendada aktiivset stressi ja taast

Peres, kus üks lapsevanem on jäik ja dikteeriv, autoritaarne, võib tekkida keerulisi olukordi, kus pereliikmed tunnevad end ahistatuna ja on hirmul. ' Ja lapsed hakkavad järjest väljendama trotsi... Vanema ägedus tekitab lapses trotsi Kui üks lapsevanem kipub olema autoritaarne ja kontrolliv, on oluline läheneda sellele probleemile delikaatselt ja arvestada kõikide pereliikmete heaolu ning emotsionaalse tasakaalu hoidmisega. Järgnevalt mõned soovitused, kuidas sellises pe